Jaava keele 100 olulist sõna
Siin on jaava keele 100 olulist sõna, mis on valitud keeleõppijatele: asesõnad, tegusõnad ja igapäevased nimisõnad, millega saab moodustada lihtsaid lauseid. Põhisõnavarast alustamine toimib: väike valik olulisi sõnu kannab suuremat osa igapäevasest kõnest, nii et kui omandad selle loendi vahedega kordamise abil, saad võimalikult kiire alguse.
| Nr | Sõna | Hääldus | Tähendus |
|---|---|---|---|
| 1 | aku | AH-koo | mina |
| 2 | kowé | KOH-weh | sa |
| 3 | dhèwèké | dheh-WEH-keh | ta |
| 4 | kita | KEE-tah | me |
| 5 | iki | EE-kee | see |
| 6 | iku | EE-koo | too |
| 7 | apa | AW-paw | mis |
| 8 | sapa | SAW-paw | kes |
| 9 | ora | OH-rah | ei |
| 10 | lan | lahn | ja |
| 11 | utawa | oo-TAW-waw | või |
| 12 | nanging | NAHNG-ing | aga |
| 13 | ing | ing | sees |
| 14 | karo | KAH-roh | koos |
| 15 | siji | SEE-jee | üks |
| 16 | loro | LOH-roh | kaks |
| 17 | gedhé | guh-DHEH | suur |
| 18 | cilik | CHEE-lik | väike |
| 19 | apik | AH-pik | hea |
| 20 | anyar | AH-nyar | uus |
| 21 | wong | wohng | inimene |
| 22 | banyu | BAH-nyoo | vesi |
| 23 | dina | DEE-naw | päev |
| 24 | taun | TAH-oon | aasta |
| 25 | wektu | WEK-too | aeg |
| 26 | omah | OH-mah | maja |
| 27 | gawean | gah-WEH-ahn | töö |
| 28 | urip | OO-rip | elama (elus olema) |
| 29 | tembung | TEM-boong | sõna |
| 30 | dadi | DAH-dee | muutuma |
| 31 | duwé | DOO-weh | omama |
| 32 | nggawé | ng-GAH-weh | tegema |
| 33 | ngomong | NGOH-mohng | ütlema |
| 34 | ngerti | NGER-tee | teadma |
| 35 | ndeleng | NDEH-leng | nägema |
| 36 | lunga | LOONG-aw | minema |
| 37 | teka | tuh-KAW | tulema |
| 38 | mènèhi | meh-NEH-hee | andma |
| 39 | njupuk | NJOO-pook | võtma |
| 40 | péngin | PEHNG-in | tahtma |
| 41 | mangan | MAHNG-ahn | sööma |
| 42 | ngombé | NGOHM-beh | jooma |
| 43 | saiki | sah-EE-kee | nüüd |
| 44 | kéné | KEH-neh | siin |
| 45 | kana | KAH-naw | seal |
| 46 | ngendi | NGEN-dee | kus |
| 47 | kenapa | kuh-NAH-paw | miks |
| 48 | kabèh | KAH-beh | kõik |
| 49 | akèh | AH-keh | palju |
| 50 | bengi | buh-NGEE | öö |
| 51 | dawa | DAW-waw | pikk |
| 52 | nuduhaké | noo-doo-HAH-keh | näitama |
| 53 | barang | BAH-rahng | asi |
| 54 | saben | SAH-ben | iga |
| 55 | ngisor | NGEE-sor | alla |
| 56 | menyang | muh-NYAHNG | -le |
| 57 | banget | BAHNG-et | väga |
| 58 | nyawang | NYAH-wahng | vaatama |
| 59 | luwih | LOO-wih | rohkem |
| 60 | liwat | LEE-waht | läbi |
| 61 | bisa | BEE-saw | võima |
| 62 | mikir | MEE-keer | mõtlema |
| 63 | nulung | NOO-loong | aitama |
| 64 | nglakoni | nglah-KOH-nee | tegema |
| 65 | -ku | koo | minu |
| 66 | swara | SWAW-raw | heli |
| 67 | garis | GAH-rees | joon |
| 68 | paling | PAH-ling | kõige |
| 69 | nomer | NOH-mer | number |
| 70 | sadurungé | sah-doo-ROONG-eh | enne |
| 71 | ndhuwur | NDHOO-woor | üle |
| 72 | padha | PAW-dhaw | sama |
| 73 | béda | BEH-daw | erinev, mitte sama |
| 74 | tinimbang | tee-NIM-bahng | kui |
| 75 | nyeluk | NYUH-look | kutsuma |
| 76 | kapisan | kah-PEE-sahn | esimene |
| 77 | pindhah | PIN-dhah | kolima (ümber asuma) |
| 78 | tengen | TEH-ngen | parem |
| 79 | mudhun | MOO-dhoon | alla (laskuma) |
| 80 | sisih | SEE-sih | pool |
| 81 | ana | AW-naw | on (olemas) |
| 82 | tuwa | TOO-waw | vana |
| 83 | nemu | NUH-moo | leidma |
| 84 | sembarang | sem-BAH-rahng | mistahes |
| 85 | uga | OO-gaw | ka |
| 86 | ukara | oo-KAW-raw | lause |
| 87 | bagéan | bah-GEH-ahn | osa |
| 88 | telu | TUH-loo | kolm |
| 89 | éntuk | EHN-took | saama |
| 90 | panggonan | pahng-GOH-nahn | koht |
| 91 | hawa | HAW-waw | õhk |
| 92 | dolanan | doh-LAH-nahn | mängima |
| 93 | pungkasan | poong-KAH-sahn | lõpp |
| 94 | sawisé | sah-WEE-seh | pärast |
| 95 | bali | BAH-lee | tagasi minema |
| 96 | sethithik | suh-THEE-thik | natuke, väike kogus |
| 97 | mung | moong | ainult |
| 98 | bunder | BOON-der | ümmargune |
| 99 | wong lanang | wohng LAH-nahng | mees |
| 100 | maca | MAW-chaw | lugema |
Koostatud keeleõppijatele: jaava keele kohta pole usaldusväärset avalikku sageduskorpust, seega on loend järjestatud kasulikkuse, mitte mõõdetud sageduse järgi. Hääldus on lihtsustatud lugemisjuhis, mitte foneetiline transkriptsioon.
Korduma kippuvad küsimused jaava keele sõnade kohta
Mitu jaava keele sõna on lihtsaks vestluseks vaja?
Kõigis keeltes kannab väike põhisõnavara suuremat osa igapäevasest kõnest: esimesed paarsada sõna moodustavad lihtsast vestlusest lõviosa. Põhiliseks suhtluseks piisab mõnesajast sõnast; see loend on vundament, millele edasi ehitada.
Kuidas need 100 sõna kõige kiiremini meelde jätta?
Vahedega kordamine: kordad iga sõna vahetult enne, kui see sul meelest läheks, üha pikenevate vahedega. Nii jõuab sõnavara pikaajalisse mällu palju kiiremini kui loendit ikka ja jälle üle lugedes. Tee 100 sõnast sõnakaardid ja korda iga päev väikest portsu; kogu loend mahub kahe-kolme nädala sisse.
Kas 100 sõnast piisab jaava keele rääkimiseks?
Ei piisa. Saja sõnaga tunned ära enamiku lausete karkassi, kuid päris vestlust pidada veel ei saa. Need on siiski õige lähtepunkt: kasvata pärast seda loendit oma põhisõnavara edasi ja alusta rääkimise harjutamist varakult, kasvõi lihtsate fraasidega.
Kust see jaava keele sõnaloend pärineb?
See loend on koostatud keeleõppijatele, mitte järjestatud korpuse põhjal: jaava keele kohta pole usaldusväärset avalikku sageduskorpust, seega valisime sõnad, millega saab igapäevaseid lauseid kokku panna, ja järjestasime need kasulikkuse järgi. Need on olulised sõnad, mitte mõõdetud sagedusjärjestus.