Vene keele 100 levinumat sõna
Siin on vene keele 100 levinumat sõna, mis on järjestatud selle järgi, kui sageli need päris tekstides ja kõnes esinevad, tuginedes avaldatud sõnasageduse uuringutele. Sageduse järgi õppimine toimib: väike hulk väga sagedasi sõnu kannab suuremat osa igapäevastest lausetest, nii et kui omandad selle loendi vahedega kordamise abil, saad võimalikult kiire alguse.
| Nr | Sõna | Hääldus | Tähendus |
|---|---|---|---|
| 1 | и | ee | ja |
| 2 | в | v | sees |
| 3 | не | nye | ei (eitus) |
| 4 | на | nah | peal |
| 5 | я | yah | mina |
| 6 | быть | bit' | olema |
| 7 | он | ohn | ta |
| 8 | с | s | koos |
| 9 | что | shtoh | mis |
| 10 | а | ah | kuna aga, samas kui |
| 11 | по | pah | mööda; järgi |
| 12 | это | EH-tah | see (asesõna) |
| 13 | она | ah-NAH | ta |
| 14 | этот | EH-taht | see |
| 15 | к | k | -le |
| 16 | но | noh | aga |
| 17 | они | ah-NEE | nad |
| 18 | мы | mih | me |
| 19 | как | kahk | kuidas |
| 20 | из | eez | seest, -st |
| 21 | у | oo | juures |
| 22 | который | kah-TOH-riy | milline |
| 23 | то | toh | too |
| 24 | за | zah | taga |
| 25 | свой | svoy | enda |
| 26 | весь | vyes' | kõik |
| 27 | год | goht | aasta |
| 28 | от | aht | -lt |
| 29 | так | tahk | nii |
| 30 | о | oh | kohta |
| 31 | для | dlyah | eest |
| 32 | ты | tih | sina |
| 33 | же | zheh | (rõhupartikkel) |
| 34 | мочь | mohch' | võima |
| 35 | вы | vih | teie |
| 36 | человек | cheh-lah-VYEK | inimene |
| 37 | такой | tah-KOY | selline |
| 38 | знать | znaht' | teadma |
| 39 | сказать | skah-ZAHT' | ütlema |
| 40 | только | TOHL'-kah | ainult |
| 41 | или | EE-lee | või |
| 42 | ещё | yee-SHCHOH | veel |
| 43 | бы | bih | -ks (tingiv kõneviis) |
| 44 | себя | see-BYAH | ennast, end |
| 45 | один | ah-DEEN | üks |
| 46 | время | VRYEH-myah | aeg |
| 47 | если | YES-lee | kui |
| 48 | наш | nahsh | meie |
| 49 | очень | OH-cheen' | väga |
| 50 | когда | kag-DAH | kui |
| 51 | тот | toht | too |
| 52 | кто | ktoh | kes |
| 53 | да | dah | jah |
| 54 | говорить | gah-vah-REET' | rääkima |
| 55 | мой | moy | minu |
| 56 | уже | oo-ZHEH | juba |
| 57 | вот | voht | siin on, näe |
| 58 | до | doh | kuni |
| 59 | нет | nyet | ei |
| 60 | какой | kah-KOY | milline |
| 61 | сам | sahm | ise |
| 62 | самый | SAH-miy | kõige (ülivõrre) |
| 63 | ни | nee | mitte (eitav partikkel) |
| 64 | стать | staht' | muutuma |
| 65 | другой | droo-GOY | muu |
| 66 | большой | bahl'-SHOY | suur |
| 67 | даже | DAH-zheh | isegi |
| 68 | раз | rahs | kord |
| 69 | где | gdyeh | kus |
| 70 | там | tahm | seal |
| 71 | под | poht | alla |
| 72 | дело | DYEH-lah | asi |
| 73 | жизнь | zhizn' | elu |
| 74 | день | dyen' | päev |
| 75 | рука | roo-KAH | käsi |
| 76 | при | pree | juures (kelle juuresolekul) |
| 77 | ли | lee | (küsipartikkel) |
| 78 | хотеть | khah-TYET' | tahtma |
| 79 | надо | NAH-dah | pidama |
| 80 | без | byez | ilma |
| 81 | дом | dohm | maja |
| 82 | тоже | TOH-zheh | ka |
| 83 | теперь | tee-PYER' | nüüd |
| 84 | сейчас | see-CHAHS | nüüd |
| 85 | работа | rah-BOH-tah | töö |
| 86 | слово | SLOH-vah | sõna |
| 87 | место | MYES-tah | koht |
| 88 | идти | eet-TEE | minema |
| 89 | после | POHS-lee | pärast |
| 90 | думать | DOO-maht' | mõtlema |
| 91 | здесь | zdyes' | siin |
| 92 | ничто | neesh-TOH | mitte midagi |
| 93 | потом | pah-TOHM | hiljem, pärast |
| 94 | видеть | VEE-deet' | nägema |
| 95 | первый | PYER-viy | esimene |
| 96 | новый | NOH-viy | uus |
| 97 | хорошо | khah-rah-SHOH | hästi |
| 98 | друг | drook | sõber |
| 99 | много | MNOH-gah | palju |
| 100 | жить | zhit' | elama |
Järjestus põhineb lemmade sagedusel avaldatud vene keele korpusuuringutes; pärisnimed, arvud ja duplikaadid on eemaldatud. Hääldus on lihtsustatud lugemisjuhis, mitte foneetiline transkriptsioon.
Korduma kippuvad küsimused vene keele sõnade kohta
Mitu vene keele sõna on lihtsaks vestluseks vaja?
Sagedusuuringud näitavad, et 1000 levinumat sõna katab umbes 85 protsenti igapäevasest kõnest ja juba 100 levinumat esineb peaaegu igas lauses. Lihtsaks suhtluseks piisab mõnesajast sõnast; see loend on vundament, millele edasi ehitada.
Kuidas need 100 sõna kõige kiiremini meelde jätta?
Vahedega kordamine: kordad iga sõna vahetult enne, kui see sul meelest läheks, üha pikenevate vahedega. Nii jõuab sõnavara pikaajalisse mällu palju kiiremini kui loendit ikka ja jälle üle lugedes. Tee 100 sõnast sõnakaardid ja korda iga päev väikest portsu; kogu loend mahub kahe-kolme nädala sisse.
Kas 100 sõnast piisab vene keele rääkimiseks?
Ei piisa. Saja sõnaga tunned ära enamiku lausete karkassi, kuid päris vestlust pidada veel ei saa. Need on siiski õige lähtepunkt: liigu pärast seda loendit edasi 1000 levinuma sõna poole ja alusta rääkimise harjutamist varakult, kasvõi lihtsate fraasidega.
Kust see vene keele sõnaloend pärineb?
Avaldatud vene keele sõnasageduse uuringutest: need on lemmade järgi järjestatud korpusloendid, mis on keeleõppijate jaoks puhastatud ning millest on eemaldatud pärisnimed, arvud ja duplikaadid. Järjestus on ligikaudne, sest tegelik keelekasutus sõltub piirkonnast ja registrist, kuid tuum püsib eri korpustes stabiilsena.