Jaapani tähestik: hiragana ja katakana tabel koos hääldusega
Jaapani keelt kirjutatakse kahe silpkirjaga, hiragana ja katakanaga, koos kanjidega, vasakult paremale. Need ei ole tähestik: kõik tabeli 92 märki tähistavad tervet silpi ja katakana kirjutab samu häälikuid kui hiragana. Allolevas tabelis on iga täht koos nimetuse, häälikute, näidissõna ja helisalvestisega.

Lühidalt
- Kanamärke
- 92
- Tüüp
- Silpkiri
- Kirjutamissuund
- Vasakult paremale
Hiragana ja katakana: kõik 92 märki
Hiragana
| # | Kanamärk | Nimetus | Kuula | Häälik | Latinisatsioon | Näidissõna | Kuula | Tähendus |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | あ | a/a/ | /a/ | a | あめ/ame/ | vihm | ||
| 2 | い | i/i/ | /i/ | i | いぬ/inɯ/ | koer | ||
| 3 | う | u/ɯ/ | /ɯ/ | u | うみ/ɯmi/ | meri | ||
| 4 | え | e/e/ | /e/ | e | えき/eki/ | jaam | ||
| 5 | お | o/o/ | /o/ | o | おちゃ/ot͡ɕa/ | tee (jook) | ||
| 6 | か | ka/ka/ | /ka/ | ka | かさ/kasa/ | vihmavari | ||
| 7 | き | ki/ki/ | /ki/ | ki | きた/kita/ | põhi | ||
| 8 | く | ku/kɯ/ | /kɯ/ | ku | くるま/kɯɾɯma/ | auto | ||
| 9 | け | ke/ke/ | /ke/ | ke | けさ/kesa/ | täna hommikul | ||
| 10 | こ | ko/ko/ | /ko/ | ko | こども/kodomo/ | laps | ||
| 11 | さ | sa/sa/ | /sa/ | sa | さかな/sakana/ | kala | ||
| 12 | し | shi/ɕi/ | /ɕi/ | shi | しお/ɕio/ | sool | ||
| 13 | す | su/sɯ/ | /sɯ/ | su | すし/sɯɕi/ | suši | ||
| 14 | せ | se/se/ | /se/ | se | せんせい/sensei/ | õpetaja | ||
| 15 | そ | so/so/ | /so/ | so | そら/soɾa/ | taevas | ||
| 16 | た | ta/ta/ | /ta/ | ta | たまご/tamago/ | muna | ||
| 17 | ち | chi/t͡ɕi/ | /t͡ɕi/ | chi | ちず/t͡ɕizɯ/ | kaart | ||
| 18 | つ | tsu/t͡sɯ/ | /t͡sɯ/ | tsu | つき/t͡sɯki/ | kuu | ||
| 19 | て | te/te/ | /te/ | te | てがみ/tegami/ | kiri | ||
| 20 | と | to/to/ | /to/ | to | とり/toɾi/ | lind | ||
| 21 | な | na/na/ | /na/ | na | なつ/nat͡sɯ/ | suvi | ||
| 22 | に | ni/ɲi/ | /ɲi/ | ni | にく/nikɯ/ | liha | ||
| 23 | ぬ | nu/nɯ/ | /nɯ/ | nu | ぬの/nɯno/ | riie | ||
| 24 | ね | ne/ne/ | /ne/ | ne | ねこ/neko/ | kass | ||
| 25 | の | no/no/ | /no/ | no | のみもの/nomimono/ | jook | ||
| 26 | は | ha/ha/ | /ha/ | ha | はな/hana/ | lill | ||
| 27 | ひ | hi/çi/ | /çi/ | hi | ひと/çito/ | inimene | ||
| 28 | ふ | fu/ɸɯ/ | /ɸɯ/ | fu | ふゆ/ɸɯjɯ/ | talv | ||
| 29 | へ | he/he/ | /he/ | he | へや/heja/ | tuba | ||
| 30 | ほ | ho/ho/ | /ho/ | ho | ほん/hon/ | raamat | ||
| 31 | ま | ma/ma/ | /ma/ | ma | まど/mado/ | aken | ||
| 32 | み | mi/mi/ | /mi/ | mi | みず/mizɯ/ | vesi | ||
| 33 | む | mu/mɯ/ | /mɯ/ | mu | むし/mɯɕi/ | putukas | ||
| 34 | め | me/me/ | /me/ | me | め/me/ | silm | ||
| 35 | も | mo/mo/ | /mo/ | mo | もり/moɾi/ | mets | ||
| 36 | や | ya/ja/ | /ja/ | ya | やま/jama/ | mägi | ||
| 37 | ゆ | yu/jɯ/ | /jɯ/ | yu | ゆき/jɯki/ | lumi | ||
| 38 | よ | yo/jo/ | /jo/ | yo | よる/joɾɯ/ | öö | ||
| 39 | ら | ra/ɾa/ | /ɾa/ | ra | らいねん/ɾainen/ | järgmisel aastal | ||
| 40 | り | ri/ɾi/ | /ɾi/ | ri | りんご/ɾingo/ | õun | ||
| 41 | る | ru/ɾɯ/ | /ɾɯ/ | ru | るす/ɾɯsɯ/ | kodust äraolek | ||
| 42 | れ | re/ɾe/ | /ɾe/ | re | れきし/ɾekiɕi/ | ajalugu | ||
| 43 | ろ | ro/ɾo/ | /ɾo/ | ro | ろく/ɾokɯ/ | kuus | ||
| 44 | わ | wa/wa/ | /wa/ | wa | わたし/wataɕi/ | mina | ||
| 45 | を | o (wo)/o/ | /o/ | o (wo) | を/o/ | sihitise partikkel | ||
| 46 | ん | n/ɴ/ | /ɴ/ | n | ほん/hoɴ/ | raamat |
Katakana
| # | Kanamärk | Nimetus | Kuula | Häälik | Latinisatsioon | Näidissõna | Kuula | Tähendus |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 47 | ア | a/a/ | /a/ | a | アイス/aisɯ/ | jäätis | ||
| 48 | イ | i/i/ | /i/ | i | イギリス/igiɾisɯ/ | Suurbritannia | ||
| 49 | ウ | u/ɯ/ | /ɯ/ | u | ウール/ɯːɾɯ/ | vill | ||
| 50 | エ | e/e/ | /e/ | e | エアコン/eakon/ | konditsioneer | ||
| 51 | オ | o/o/ | /o/ | o | オレンジ/oɾend͡ʑi/ | apelsin | ||
| 52 | カ | ka/ka/ | /ka/ | ka | カメラ/kameɾa/ | kaamera | ||
| 53 | キ | ki/ki/ | /ki/ | ki | キロ/kiɾo/ | kilo | ||
| 54 | ク | ku/kɯ/ | /kɯ/ | ku | クラス/kɯɾasɯ/ | klass | ||
| 55 | ケ | ke/ke/ | /ke/ | ke | ケーキ/keːki/ | tort | ||
| 56 | コ | ko/ko/ | /ko/ | ko | コーヒー/koːçiː/ | kohv | ||
| 57 | サ | sa/sa/ | /sa/ | sa | サッカー/sakkaː/ | jalgpall | ||
| 58 | シ | shi/ɕi/ | /ɕi/ | shi | シャツ/ɕat͡sɯ/ | särk | ||
| 59 | ス | su/sɯ/ | /sɯ/ | su | スープ/sɯːpɯ/ | supp | ||
| 60 | セ | se/se/ | /se/ | se | セーター/seːtaː/ | kampsun | ||
| 61 | ソ | so/so/ | /so/ | so | ソファ/sofa/ | diivan | ||
| 62 | タ | ta/ta/ | /ta/ | ta | タクシー/takɯɕiː/ | takso | ||
| 63 | チ | chi/t͡ɕi/ | /t͡ɕi/ | chi | チーズ/t͡ɕiːzɯ/ | juust | ||
| 64 | ツ | tsu/t͡sɯ/ | /t͡sɯ/ | tsu | ツアー/t͡sɯaː/ | ringreis | ||
| 65 | テ | te/te/ | /te/ | te | テレビ/teɾebi/ | televiisor | ||
| 66 | ト | to/to/ | /to/ | to | トマト/tomato/ | tomat | ||
| 67 | ナ | na/na/ | /na/ | na | ナイフ/naiɸɯ/ | nuga | ||
| 68 | ニ | ni/ɲi/ | /ɲi/ | ni | ニュース/ɲɯːsɯ/ | uudis | ||
| 69 | ヌ | nu/nɯ/ | /nɯ/ | nu | ヌードル/nɯːdoɾɯ/ | nuudlid | ||
| 70 | ネ | ne/ne/ | /ne/ | ne | ネクタイ/nekɯtai/ | lips | ||
| 71 | ノ | no/no/ | /no/ | no | ノート/noːto/ | vihik | ||
| 72 | ハ | ha/ha/ | /ha/ | ha | ハンバーガー/hanbaːgaː/ | hamburger | ||
| 73 | ヒ | hi/çi/ | /çi/ | hi | ヒーター/çiːtaː/ | soojendaja | ||
| 74 | フ | fu/ɸɯ/ | /ɸɯ/ | fu | フォーク/foːkɯ/ | kahvel | ||
| 75 | ヘ | he/he/ | /he/ | he | ヘリコプター/heɾikopɯtaː/ | helikopter | ||
| 76 | ホ | ho/ho/ | /ho/ | ho | ホテル/hoteɾɯ/ | hotell | ||
| 77 | マ | ma/ma/ | /ma/ | ma | マスク/masɯkɯ/ | mask | ||
| 78 | ミ | mi/mi/ | /mi/ | mi | ミルク/miɾɯkɯ/ | piim | ||
| 79 | ム | mu/mɯ/ | /mɯ/ | mu | ムード/mɯːdo/ | tuju | ||
| 80 | メ | me/me/ | /me/ | me | メール/meːɾɯ/ | e-kiri | ||
| 81 | モ | mo/mo/ | /mo/ | mo | モデル/modeɾɯ/ | mudel | ||
| 82 | ヤ | ya/ja/ | /ja/ | ya | ヤード/jaːdo/ | jard | ||
| 83 | ユ | yu/jɯ/ | /jɯ/ | yu | ユーロ/jɯːɾo/ | euro | ||
| 84 | ヨ | yo/jo/ | /jo/ | yo | ヨーロッパ/joːɾoppa/ | Euroopa | ||
| 85 | ラ | ra/ɾa/ | /ɾa/ | ra | ラジオ/ɾad͡ʑio/ | raadio | ||
| 86 | リ | ri/ɾi/ | /ɾi/ | ri | リスト/ɾisɯto/ | nimekiri | ||
| 87 | ル | ru/ɾɯ/ | /ɾɯ/ | ru | ルール/ɾɯːɾɯ/ | reegel | ||
| 88 | レ | re/ɾe/ | /ɾe/ | re | レストラン/ɾesɯtoɾan/ | restoran | ||
| 89 | ロ | ro/ɾo/ | /ɾo/ | ro | ロボット/ɾobotto/ | robot | ||
| 90 | ワ | wa/wa/ | /wa/ | wa | ワイン/wain/ | vein | ||
| 91 | ヲ | o (wo)/o/ | /o/ | o (wo) | ヲ/o/ | sihitise partikkel (katakanas haruldane) | ||
| 92 | ン | n/ɴ/ | /ɴ/ | n | パン/paɴ/ | leib |
Lähemalt jaapani tähestikust
Tähed pärinevad hiina kirjamärkidest.
Jaapani tähestiku hääldus
あ nimetus on a /a/ ja sõnas あめ /ame/ loetakse seda samamoodi. See sõna tähendab „vihm“.
Tabelis on silpkirja märgid: üht märki loetakse ühe silbina, mitte üksiku täis- või kaashäälikuna.
Selles kirjas ei jagune tähed suur- ja väiketähtedeks. Tabelil on 2 osa: hiragana ja katakana.
Tähed, mida õppijad segi ajavad
- お ja を
- Tabelis on neil tähtedel sama häälik, /o/.
- オ ja ヲ
- Tabelis on neil tähtedel sama häälik, /o/.
Nõuanded jaapani tähestiku kiireks õppimiseks
- Õpi tabelit osade kaupa, tabeli järjekorras: hiragana ja katakana.
- Kuula enne lugemist. Mängi ülaltoodud tabelis iga tähe nimetus ette ja ütle seda valjusti, kuni sinu hääldus kõlab samamoodi.
- Õpi iga täht koos tabelis oleva näidissõnaga: あ (あめ), い (いぬ) ja う (うみ). Sõna annab tähele hääliku, mida on lihtne meeles pidada.
- Kirjuta iga täht käsitsi ja ütle kirjutades selle häälik. Kirjuta vasakult paremale, nii nagu jaapani keelt kirjutatakse.
- Korda iga päev natuke. Lingocardis on iga täht kaart koos helisalvestise ja näidissõnaga ning hajutatud kordamine toob tähe tagasi siis, kui on aeg seda korrata.
Õpi jaapani tähestik tasuta selgeks
Õpi jaapani tähestik Lingocardis tasuta selgeks iOS-is, Androidis ja veebis: iga täht koos helisalvestise ja näidissõnaga. Ilma makseteta ja reklaamideta.
