Vastuvõtlikud oskused ja produktiivsed oskused

Mis on tähtsam: sisend või väljund?

Sisend vs väljund / Vastuvõtlikud oskused vs. tootlikud oskused

Keeleõppekogukonnas Internetis ja akadeemilistes ringkondades vaieldakse selle üle, kui oluline on, prioriteet ja ajastus, millal teha "väljundit" ja kui palju "sisendit" on vaja. Mõned õppijad takerduvad sellesse, et püüdes luua täiuslikku süsteemi ja oma aega tõhusalt kasutada, olles samal ajal mures ja stressis selle pärast, et teha seda õigesti, selle asemel, et lihtsalt seda teha.

Tegelikkuses on nii sisend kui ka väljund inimese teekonnal olulised ja kasulikud. Seetõttu käsitleb see blogi neid kirjeldavalt (mitte ettekirjutavalt) ja julgustava tooniga.

Mis on produktiivsed oskused?

Keele loomine tähendab, et loote selle. Rääkimise ja kuulamise paaris on produktiivne oskus rääkimine. Lugemise ja kirjutamise paaris on produktiivne oskus kirjutamine.

Enamiku inimeste jaoks on eesmärk keele tekitamine, eriti rääkimises. Akadeemilises keskkonnas võib üks teie alaeesmärke olla tugevate esseede kirjutamine. Igapäevases suhtluses on sõprade leidmiseks vajalik keeleoskus, olgu siis sõnumite saatmisel ja sõnumite saatmisel või näost näkku suhtlemisel. Võimalus oma ideid väljendada ja tõhusalt suhelda sõltub teie produktiivsete oskuste arendamisest.

Mis on vastuvõtlikud oskused?

Kui olete ülaltoodud jaotist lugenud, peaks olema selge, et lugemine ja kuulamine on oskused, mis on suhtlemise vastuvõtvas otsas. Seda ajaveebi lugedes kasutate praegu oma vastuvõtlikkust. Sama kehtib ka selle kohta, mida teete telesaadet vaadates. Need oskused on see, kuidas me keeles võtame.

Miks on sisend oluline?

Tuntud ja populaarne keeleteooria on Stephen Krasheni mõistmise (sisendi) hüpotees, mis põhineb viiel hüpoteesil omandamise, õppimise loomuliku järjekorra, sisemise monitori kontseptsiooni, afektiivse filtri ja arusaadava (sisendi) kontseptsiooni kohta. i+1) sisend, mis kõik töötavad koos, kui kogume üha rohkem teavet ja omandame intuitiivseid keeleteadmisi. Palju-palju sisendi saamine, eriti just tasemel, mis vastab meie võimetele, suurendab lõpuks meie arusaamist ja viib sujuvuseni.

Miks on väljund oluline?

Swain (1985) ja teised on aastate jooksul tagasi lükanud neid, kes eelistavad peamiselt keelekümblust ja sisendit, väites, et keeleõppijad peavad sundima end rääkima arusaadavat väljundit, et keeles täielikult edasi areneda. Keelt luues suudame märgata ja mõista oma keelepiiranguid, et saaksime nendega tegeleda.

Väljundi harjutamine võimaldab meil tugevdada ka oma meelt, keelt, sõrmi jne. Näiteks isiklikult olen jaapani keeles edenenud mõõdukalt hästi, kuid siiski leian, et õpin täpselt kirjutama ja see Mul kulub ikka veel aega, et keel üles soojendada ja automaatsus ja igasugune sujuvus areneda, isegi selliste väljendite puhul, mida ma hästi kuulen.

Võti on koostoime!

Mingil hetkel on vaja keeles suhelda.

- Sisendiga töötamine on oluline.

- Väljundi kallal töötamine on oluline.

- Kui suhtlete, saate teha mõlemat!

Võite võtta aega, et sisendiga rohkem töötada. Pole vaja kiirustada ega ka kogu aeg oma sihtkeeles suhelda. On mitmeid viise, kuidas kasutada oma vastuvõtlikkust tugeva aluse saamiseks ning palju kokkupuudet ja sisendit annab teile kindlasti laialdase ja sügava arusaamise oma teisest keelest.

Lõpuks peate siiski pakkuma endale võimalusi väljundi loomiseks, vigu tegemiseks ja oma vigadest õppimiseks.

Lõppkokkuvõttes peate esitama endale väljakutse, et saaksite teha mõlemat korraga – sisemiselt mõistma kõnelema valmistumise ajal kuuldu peeneid detaile ja mõistma loetut, et kommenteerida või vastata selle kohta küsimustele.

Kasutage meie ressursse, et harjutada oma vastuvõtlikkust (välkmälukaardid ja uudistevoog), leida õpetajaid ja emakeelena kõnelejaid, et harjutada kuulamist ja rääkimist ning osaleda arutelus, olgu siis tekstivestluses, video- ja häälvestluses või meie (tulemasolevas) uudistevoos !