Hajutatud kordamise ajakava: kuidas kasutada hajutatud kordamist keeleõppes

Hajutatud kordamise ajakava toob iga sõna kordamiseks tagasi üha pikemate vahedega: varsti pärast õppimist, siis päeva, mõne päeva, mõne nädala ja mõne kuu pärast. Iga õige vastus lükkab järgmise korduse kaugemale ja iga viga toob sõna varem tagasi. Hajutatud kordamise rakendus arvutab need vahed sinu eest välja, kaart kaardi haaval.

Minu arvates on hajutatud kordamine kõige tõhusam viis uue keele sõnavara meelde jätta. See on meeldejätmise tehnika, mille puhul kordad materjali algoritmi järgi, kindlate või muutuvate vahedega. Idee toimib igasuguse info puhul, kuid kõige laialdasemalt kasutatakse seda võõrkeelte õppimisel. Ja see ei asenda mõistmist ega mäluvõtteid: see lihtsalt hoolitseb selle eest, et näeksid iga sõna uuesti õigel hetkel.

See juhend räägib praktilisest poolest: milliseid vahesid kasutada, kuidas tuntuimad süsteemid kordusi ajastavad ja kuidas luua igapäevane rutiin, mis ka päriselt püsima jääb.

Mis on hajutatud kordamine?

Hajutatud kordamine tähendab info kordamist üha pikenevate vahedega, mitte kõike korraga. Tavaliselt tehakse seda sõnakaartidega: uued ja rasked kaardid tulevad tihti tagasi, vanemad ja kergemad aina harvemini, et kasutada ära hajutamisefekti. Seda efekti kirjeldas esimesena saksa psühholoog Hermann Ebbinghaus 1885. aastal ja hajutatud kordamine on tänapäeval üks põhjalikumalt uuritud õppimismeetodeid.

See sobib keeleõppeks eriti hästi, sest pead õppima tuhandeid sõnu ja hoidma neid meeles aastaid. Kui tahad täit pilti sellest, kuidas selline süsteem töötab, loe meie juhendit: mis on hajutatud kordamise süsteem.

Miks kasvavad vahed nii hästi toimivad?

Iga kord, kui ootad enne kordamist veidi kauem, on sõna natuke raskem meenutada. Just see lisapingutus aitabki: kui tõmbad poolenisti ununenud sõna mälust välja, muutub mälujälg tugevamaks ja liigub sügavamale pikaajalisse mällu.

Õige vahe sõltub ka sellest, kui kaua sa midagi mäletada tahad. Suures 2008. aasta uuringus õpetasid Nicholas Cepeda ja tema kolleegid enam kui 1350 inimesele hulga fakte ning testisid neid kuni aasta hiljem. Kui test oli nädala pärast, oli parim vahe õppekordade vahel umbes 20-40% testini jäänud ajast, aga kui test oli aasta pärast, siis vaid umbes 5-10% sellest ajast. Sõnavara puhul, mida tahad aastaid meeles pidada, tähendab see, et vahed peaksid pidevalt kasvama: päevadest nädalateks ja nädalatest kuudeks.

Milliseid kordamise vahesid peaksid kasutama?

Sobib kõige paremini: kõigile, kes tahavad mõista hajutatud kordamise ajakava taga olevaid numbreid.

Ühtainsat täiuslikku ajakava pole olemas, kuid kaks klassikalist süsteemi näitavad hästi, millised on head vahed.

Keeleteadlane Paul Pimsleur avaldas 1967. aastal ajakava nimega „graduated interval recall“ (järk-järgult pikenevate vahedega meenutamine), mis oli mõeldud audiokeelekursuste jaoks. Tema vahed olid: 5 sekundit, 25 sekundit, 2 minutit, 10 minutit, 1 tund, 5 tundi, 1 päev, 5 päeva, 25 päeva, 4 kuud ja 2 aastat. Iga vahe on eelmisest umbes viis korda pikem.

Piotr Woźniak lõi 1987. aastal oma SuperMemo programmi jaoks SM-2 algoritmi. SM-2 näitab uut kaarti uuesti 1 päeva pärast, seejärel 6 päeva pärast ja korrutab siis iga vahe „kergusteguriga“ (easiness factor), mis algab 2,5-st ja muutub vastavalt sinu vastustele. Kui kergustegur jääb 2,5 juurde, tähendab see kordusi 1, 6, 15 ja 38 päeva pärast. SM-2 muudetud versioonid on endiselt populaarsete rakenduste, näiteks Anki, aluseks.

Mõlemal süsteemil on üks ühine põhimõte: mida paremini sa sõna tead, seda kauem see ootab. Seepärast ei tasu tuhandete sõnade kordusi käsitsi planeerida. Jäta arvutamine rakenduse hooleks.

Kuidas Leitneri karp kaarte ajastab?

Leitneri karp on hajutatud kordamise paberversioon. Sõnakaardid jagatakse rühmadesse selle järgi, kui hästi sa neid tead. Kui meenutad kaardi õigesti, liigub see järgmisse rühma; kui eksid, läheb see tagasi esimesse rühma. Iga järgmist rühma korratakse harvemini, nii et rasked sõnad tulevad ikka ja jälle tagasi, kerged aga astuvad kõrvale.

Algses meetodis sõltus ajakava iga lahtri suurusest: kordasid rühma alles siis, kui see täis sai, ja liigutasid kaarte vastavalt vastustele edasi või tagasi. Paberiga töötab see hästi, kuid kui kaarte on rohkem kui paarsada, muutub see raskesti hallatavaks. Selgitan meetodit samm-sammult meie juhendis sõnakaartidega keeleõppest.

Kuidas Lingocard sinu kordusi ajastab?

Lingocardi hajutatud kordamise süsteem asendab selle kõik kolme nupuga. Kui oled proovinud kaarti meenutada, puuduta nuppu Raske, Hea või Õpitud:

• Raske toob kaardi peagi tagasi.
• Hea saadab selle kaugemale.
• Õpitud võtab selle pakist välja, kuni otsustad õpitud kaarte uuesti korrata.

Erinevalt enamikust rakendustest mõõdab Lingocard vahet kaartides, mitte kalendripäevades. Nii et kui jätad paar päeva vahele, ei oota sind hunnik tähtaja ületanud kaarte: su koht lihtsalt säilib ja naastes tulevad õiged kaardid tagasi õiges järjekorras.

Süsteemi saad kohandada oma tempo järgi: määra, mitu harjutust päevas soovid, saa õppimise meeldetuletusi enda valitud kellaaegadel, kuula iga kaarti ette loetuna ja tee Premium Learning paketiga oma sõnaloenditest kaardipakke. Su edusammud sünkroonitakse pilvega, nii et saad seadmete vahel vabalt vahetada. Lingocardi mobiilirakenduses salvestatakse kõik, mida õpid, ka sinu telefoni, nii et saad kordamist jätkata ilma internetiühenduseta, isegi lennukis.

Kuidas luua igapäevane hajutatud kordamise rutiin

Sobib kõige paremini: hajutatud kordamisest püsiva harjumuse tegemiseks.

1. Kõigepealt korda, siis õpi. Alusta iga õppekorda kaartidega, mille aeg on käes. Uued sõnad võivad oodata, need, mis on kohe ununemas, aga mitte.
2. Lisa uusi sõnu väikeste portsjonitena. Paar uut sõna iga päev on parem kui sada sõna kord nädalas. Alusta kõige levinumatest sõnadest, näiteks: Inglise keele 100 levinumat sõna koos hääldusega, ja loe, miks see nii on, meie sagedussõnastiku juhendist.
3. Hinda end ausalt. Kui kõhklesid, puuduta nuppu Raske. Just ausad hinnangud panevad ajakava sinu heaks töötama.
4. Õpi sõnu fraaside sees. Lühikeses lauses olevat sõna on kergem meenutada ja kergem vestluses kasutada.
5. Kasuta päeva tühje hetki. Korda telefonis tööle sõites või arvutis veebirakenduses ja su ajakava jääb igal pool samaks.
6. Õpi iga päev samal ajal. Sea meeldetuletus ja lase rutiinil end kanda neil päevil, kui motivatsioon on madal.

Millised on kõige levinumad vead hajutatud kordamisel?

• Uute sõnade kuhjamine. Kui lisad korraga liiga palju kaarte, tekib paar päeva hiljem korduste laine, ja just siis annavad paljud alla.
• Liiga leebe hindamine. Kui puudutad nuppu Hea, kuigi tegelikult oli raske, lükkad sõna liiga kaugele ja unustad selle enne, kui see tagasi tuleb.
• Loobumine pärast pausi. Paar vahele jäänud päeva on täiesti normaalne. Kaardipõhise ajastamisega jätkad lihtsalt sealt, kus pooleli jäid.
• Ainult üksikute sõnade õppimine. Sega üksikuid sõnu fraaside ja tervete lausetega, et saaksid neid rääkides kasutada.

Hajutatud kordamine on mootor, kuid selle, millega seda toidad, valid ikka sina. Vali sõnad, mis on sulle olulised, korda iga päev natuke ja lase ajakaval ülejäänuga tegeleda. Saad kohe alustada meie tasuta sõnakaartide rakendusega.

Kui sa õpetad, toimib sama ajakava ka terve klassi jaoks: saad õpetada keeli Lingocardiga ja saata õpilastele pakke, mis tulevad kordamiseks tagasi just enne, kui nad need unustaksid. Ja olenemata sellest, kas õpid või õpetad, Lingocardi keeleõppeplatvormiga saad igas riigis tasuta alustada.